Alustame nüüd algusest peale.

Sa võid arvata, et mida see õigupoolest tähendada võiks, uuesti alustamine.
See tähendab vanade asjade lõpetamist, see tähendab iseendas selgusele jõudmist: kes ma olen, kuhu ma suudun ja kellega koos ma tahan sellel teel olla, kes on see inimene, kes võiks olla mulle toeks või kes oleks võimeline olema toeks ja väljakannatama kõik, mis elu või saatus võib ette paisata?

Keegi võiks mulle öelda, et ma kirjutaks vähem ja väljendaks ennast selgemini. Aga võimelik, et selles peitubki minu kui inimese saladus, raskus, mind on raske mõista ja kuivõrd tänuväärne tuleb olla nendele inimestele, kes seda tõepoolest teha soovivad.

Mulle meeldib ütlus, et südames peab voolama armastus nagu jõgi, st see peab olema pidevalt voolav, inimesel peab jätkuma armastust. Kui armastuse side ühe või teise inimese vahel katkeb, siis katkeb ka südame/armastuse jõgi, see kuivab kokku.

Minu armastus on olnud voolav nagu jõgi.
Ja ta on voolanud alati sinu jaoks. Sina aga tegid jõele ette tammesid, püüdsid seda kuivendada või vahel lihtsalt ei mõistnud, miks jõed peavad suurde merre oma vee iga päev pideva vooluna viima. Aga nüüd siis tead - sest armastus peab voolama nagu jõgi
ja ideaalne jõgi saab voolata ainult, siis kui keegi seda ei takista, ainult siis, kui kaks inimest ei lämmata üksteist, kui nad mõistavad üksteise soove, unistusi, saavad aru nende töörutiinist, proovivad mõista nende käitumist ja suhtumist. elu on siiski müsteerium. ja kõige paremini tajume seda suhetes.